Oktoobri alguses toimus eri asukohtades Kastre Euroopa kultuuripealinna etendusprojekti põhjalik ettevalmistus: Läti ja Eesti etenduskunstnikud ja uurijad otsisid lugusid ja inspiratsiooni põnevatelt inimestelt üle kogu valla ning tutvusid võimalike osalejatega.
Külastati rahvatantsijate, noortebändi ja kooriproove Mellistes, Kurepalus ja Võnnus ning kohtuti oluliste tegemiste ja võtmeisikutega nagu Eesti Lennundusmuuseumi juht Mati Meos, folklorist ja Kriimani pärandi koguja Eda Kalmre, Järvseljas tegutsevad raamatukogu juht Ene Runtel ja metskonna ülem Tanel Piir.
Oma ringkäikudega jõudsid etenduskunstnikud suisa Ahunapalu taha soosaarte asukateni, aga ka Melliste noortekeskuse vaimse tervise päevale noortega töötuba läbi viima ning Kurepallu valla väärikate sügispeole tantsu lööma.
Avatud töötubades Mellistes ja Võnnus kohtuti juba nende vallaelanikega, kellel on kindel siht silme eest etenduses näitlejana kaasa lüüa. Olgu öeldud, et kogukonnaetenduse projekti jaoks kasutatava rakendusteatri meetodid on sellised, mis võimaldavad etenduses kaasa teha ka neil, kes ei ole kunagi teatrielu peale mõelnudki. Samas selgus inimestega tutvumise käigus, et ülesastumise kogemus või vähemalt pisik on olemas väga mitmel üllataval tegelasel.
Lavastusgrupp koosneb Läti ja Eesti etenduskunstnikest
Lavastuses, mis sünnib professionaalse lavastusmeeskonna ja valla huviliste teostuses pooleaastases lavastusprotsessis, otsitakse ja esitletakse piirkonna eripärasid ja identiteeti läbi vallaelanike enda kogemuse. Lavastusgrupi: näitekirjaniku, lavastaja, koreograafi, helilooja ja kunstniku paneb vallast kogutud ideedele tuginedes kokku Riias tegutsev loomemeeskond INITIUM, kellel on mitmekesine kogemus just maapiirkondade kogukondades kunstiprojektide läbi viimises. Nende projektide tulemuseks on olnud kohaspetsiifilised kultuurisündmused nagu teater, tants, kontserdid, näitused ja installatsioonid Lätis, Balti riikides ja Euroopas. Nad juhivad Balti Rakendusliku Teatrikooli tööd koos Balti partneritega ning tegelevad naabruskonna arendamisega läbi kultuuri ja kogukonnaliikumise.
Prooviperiood ja kohtumised jätkuvad kevadeni
Kogukonnateatri projekt jätkub igakuisete lühikeste proovipäevakutena kuni mai lõpus Vooremäel lavastuva etenduseni. Juba oktoobri kohtumise järel valisid korraldajad ja kunstiline meeskond etenduse juurde veel puuduoleva koreograafi, helilooja ja kunstniku. 11.-12. novembril jätkati valla võtmeisikute ja lugude kandjatega kohtumisi ning tööd stsenaariumi kallal. Detsembris alustatakse prooviperioodi selleks ajaks kokku kogutud osalistega. Kuigi mitmed esitajad ja rollid hakkavad juba paika saama, on kõigil soovijatel ikka veel võimalus etenduses kaasa lüüa – nii pea- kui taustarollides, aga ka kogu festivali toimkonnas abikätena. Julgustame kõiki huvilisi, kes end kevadise ainulaadse suursündmuse külge tahaksid haakida, endast haridus- ja kultuuriosakonna töötajatele teada andmast. Julgeme välja öelda, et teist samalaadset projekti tulekul ei ole ja oodatud on tõesti kõigi oskustega ja kogemustega ning igas vanuses soovijad.
Mida andis sulle esimene Kaera-Jaani etendusprojekti uurimisnädal vallas? Mida ootad edasisest?
Lavastaja ja etenduskunstnik Barbara Lehtna:
“Uurimisnädalast jäi minu jaoks kõlama, et ükskõik, kas elame inimestena sügaval soos või külg külje kõrval tiheasustusega aladel, tahame me miskipärast ikkagi kokku tulla ja näha iseenda peegeldust. Me elame keerulisel ajal, mis ühtpidi on turvalisem kui kunagi varem, aga teistpidi ärevam kui eales enne ja see loob huvitava dissonantsi. Seda on näha üksikuks jäänud külades, mis kannavad eelmise sajandi väärtusi, aga ka uutes eeslinnades, kus aeg liigub lihtsalt kiiremini. Edaspidisest ootan seda, et saaksime hakata n-ö käed küljes tööle ehk kohalike etendajatega proove tegema. See näitab, kas oleme kohapealset hästi tajunud või mitte.”
Barbara Lehtna lõpetas 2021.a. Madalmaade Kunstiülikooli etenduskunstide magistri ja valiti samal aastal European Network of BePart (Art Beyond Participation) üheks kunstnikuks. Ta uurib isiklikke lugusid postsovietlikus ühiskonnas ning kombineerib oma tegevuses teatrit ja visuaalkunste. Ta on töötanud kunstnikega nagu Doris Uhlich, Julian Hetzel, Chris Kondek ja ta usub, et kunst peab olema intiimne ja alati poliitiline.
Lavastaja ja näitekirjanik Janis Balodis:
“Esimese pikema vallas viibimise ajal õnnestus meil olla tunnistajaks koha mitmekesisusele ja mitmepalgelisusele, olgu see siis geograafilises, sotsiaalses, ajaloolises või kultuurilises mõttes. Tekkis tunne, et aeg voolab valla eri paigus erinevalt. Ükski neist kiirustest pole parem kui teine, ilu seisneb just selles, et sellised eri tempod saavad üldse kohtuda. Kui ma kujutan ette kevadist etendust, siis tahaksin leida viise selle reaalsuse ja energia kohtumiseks ja tunnetamiseks.”
Jānis Balodis on üks Läti uue põlvkonna huvitavamaid näitekirjanikke, teatri Dirty Deal dramaturg, kes on teinud koostööd nii Läti kui ka Leedu suuremate teatritega. Koos võitluskaaslase Valters Sīlisega on teda peetud poliitilise teatri žanri taaselustajaks Lätis. Ta on kirjutanud lavale Ukraina kriisist, kliimasoojenemisest ja nõukogude ajast, aga alati läbi isikliku vaatenurga, kasutades maksimaalselt ära dokumentaalse teatri võimalusi ning sidudes sellega erinevaid loojutustamise tehnikaid ja huumorit.
